Töötaja palkamine Soomes nõuab enamat kui töölepingu sõlmimist ja palga maksmist. Tööandja peab välja selgitama, millised registreerimis-, tööõigus-, maksu-, kindlustus- ja aruandluskohustused tema olukorras kehtivad.
Eriti tähtis on see ehitussektoris ning piiriüleses töös. Soome ettevõtte kohustused esimese kohaliku töötaja palkamisel ei ole samad mis Eesti ettevõttel, kes saadab oma töötaja ajutiselt Soome. Seetõttu tuleb eraldi hinnata töötamisõigust, kohaldatavaid töötingimusi ja kollektiivlepingut, sotsiaalkindlustust ning maksustamist.
Enne töötaja palkamist Soomes või soome tööle: ettevõte, registrid ja vajalikud andmed
Soomes tegutseval ettevõttel peab olema tegevuseks sobiv ettevõtlusvorm ja vajalikud registreeringud. Eesti OÜ puhul tuleb muu hulgas hinnata, kas tegevus tekitab Soomes püsiva tegevuskoha. See võib mõjutada nii ettevõtte maksustamist kui ka tööandja kohustusi.
Soome maksuameti tööandjate registrisse kandmise kohustus sõltub sellest, kui regulaarselt ja kui paljudele töötajatele ettevõte palka maksab. Üldjuhul peab registrisse kuuluma tööandja, kes maksab regulaarselt palka vähemalt kahele töötajale, ühele alalisele ja vähemalt ühele ajutisele töötajale või korraga vähemalt kuuele ajutisele töötajale.
Juhuslik tööandja ei pea alati registrisse kuuluma, kuid palgaandmete esitamise kohustus võib sellele vaatamata kehtida. Välisriigi tööandja puhul mõjutab registreerimiskohustust ka see, kas ettevõttel on Soomes püsiv tegevuskoht. Seetõttu ei tasu eeldada, et iga esimene töötaja toob automaatselt kaasa täpselt samad toimingud.
Töötajalt vajalike andmete ja dokumentide loetelu sõltub tema kodakondsusest, elukohast, maksustamisest ning sotsiaalkindlustusest. Tavaliselt tuleb kontrollida vähemalt:
- isikut ja töötamisõigust;
- maksukaardi või muu kinnipeetava maksu arvutamiseks vajaliku teabe olemasolu;
- palga maksmiseks vajalikke pangaandmeid;
- aadressi ja muid palgaarvestuseks vajalikke isikuandmeid;
- vajaduse korral elamisloa, A1-tõendi või muu piiriülese töötamise dokumendi olemasolu.
EL-i ja EMP kodanik võib Soomes üldjuhul töötada ilma elamisloata, kuid üle kolme kuu kestva viibimise korral tuleb tal tavaliselt oma elamisõigus registreerida. Väljastpoolt EL-i ja EMP-d pärit töötaja vajab üldjuhul töötamiseks sobivat luba. Töötamisõiguse kontrollimise eest vastutab tööandja.
Lähetatud töötaja Soomes töötamise ja A1-tõend
Kui Eesti ettevõte saadab oma töötaja ajutiselt Soome, tuleb kontrollida A1-tõendi vajadust. Kehtiv A1-tõend näitab, millise riigi sotsiaalkindlustusõigus töötajale piiriülese töö ajal kohaldub. Nõuete täitmise korral võib töötaja jääda Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi.
A1-tõend ei määra siiski töötaja maksustamist ega lahenda kõiki töötingimustega seotud küsimusi. Eraldi tuleb hinnata lähetatud töötajate reegleid, Soomes kohustuslikke töötingimusi, kohaldatavat kollektiivlepingut, tööohutust ja maksukohustusi.
Tööleping, katseaeg ja kollektiivleping
Soomes võib töölepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või elektrooniliselt. Kirjalik leping on siiski kõige selgem lahendus, sest see vähendab hilisemaid vaidlusi ja aitab tööandjal anda töötajale nõutud teabe töötingimuste kohta.
Lepingus või töötajale antavas kirjalikus teabes tuleks olukorrast sõltuvalt käsitleda vähemalt järgmisi tingimusi:
- töölepingu pooled, töö alguskuupäev ja töökoht;
- tööülesanded;
- tähtajatu või tähtajaline töösuhe ning tähtajalisuse alus;
- palk, lisatasud ja palgaperiood;
- tööaeg ja tööaja arvestamise põhimõtted;
- kohaldatav kollektiivleping;
- puhkuse ja töösuhte lõpetamise tingimused;
- võimalik katseaeg.
Katseaeg peab olema eraldi kokku lepitud. Selle tavapärane ülempiir on kuus kuud. Kui tähtajaline tööleping kestab alla aasta, ei või katseaeg üldjuhul ületada poolt lepingu kestusest. Kohaldatav kollektiivleping võib ette näha lühema piiri.
Tööaega ei saa igas olukorras taandada ühele kindlale kaheksa tunni ja neljakümne tunni reeglile. Lubatud tööaeg, puhkeajad, ületunnitöö ning lisatasud sõltuvad seadusest, töökorraldusest ja kohaldatavast kollektiivlepingust.
Tööandja ei vali kollektiivlepingut vabalt, vaid peab kindlaks tegema, milline leping tegevusalale ja tööle kohaldub. Ehitussektori kollektiivlepingud on üldkehtivad. See tähendab, et nende miinimumtingimusi tuleb järgida ka tööandjal, kes ei kuulu tööandjate liitu.
Palgaarvestus, maksud ja tööandja peab tasuma kohustuslikud maksed
Soomes tehtud töö tasu maksustamine sõltub töötaja elukohast, Soomes viibimise kestusest, maksulepingust, tööandja püsivast tegevuskohast ning mõnel juhul ka töötaja rendi reeglitest. Seetõttu ei saa piiriülese töötaja puhul automaatselt eeldada, et kogu maksustamine toimub alati Soomes või alati Eestis.
Palgaarvestuses tuleb kasutada töötaja olukorrale sobivaid maksuandmeid ning määrata, millised sotsiaalkindlustusmaksed talle kohalduvad. Kohustus sõltub muu hulgas töötaja vanusest, palgast, sotsiaalkindlustuse riigist, tööandja staatusest ja seaduses sätestatud piirmääradest.
- aasta põhinäitajad on järgmised:
| Makse või kindlustus | 2026. aasta üldine lähtekoht |
|---|---|
| TyEL tööpensionikindlustus | Keskmine tööandja osa on 17,10% ja töötaja osa 7,30%. Tingimustele vastava kindlustuslepinguga tööandja kogumakse võib olla 24,85%, milles sisaldub töötaja osa; tööandja lõplik osa võib erineda. Juhusliku tööandja kogumakse on 25,85%. |
| Töötuskindlustusmakse | Tööandja määr on 0,31% aastase palgasumma osalt kuni 2 509 500 eurot ja 1,23% seda ületavalt osalt. Kohaldumist mõjutavad seaduses sätestatud tingimused. |
| Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus | Kindlustus on kohustuslik, kui kalendriaasta palgad ületavad 1500 eurot. Vajalik kindlustus peab kehtima töö alustamisel. |
| Tööandja ravikindlustusmakse | Üldine määr on 1,91%, kui töötaja kuulub Soome sotsiaalkindlustuse alla ja muud tingimused on täidetud. |
Need määrad ja piirmäärad on ajas muutuvad. Enne palgaarvestuse alustamist tuleb kontrollida kehtiva aasta andmeid ja konkreetse töötaja kindlustuskohustusi.
Tööandja peab korraldama töötajatele ennetava töötervishoiu ka siis, kui töötajaid on ainult üks. Üldarsti tasemel raviteenuste pakkumine töötervishoiu osana on tööandjale vabatahtlik.
Tulorekisteri ja palgaarvestuse lähteandmed
Palk ja muud teatamisele kuuluvad väljamaksed tuleb üldjuhul esitada Tulorekisterisse viie kalendripäeva jooksul pärast maksepäeva. Reeglil on erandeid ning tööandja eraldi deklaratsioonil on oma igakuine tähtaeg, üldjuhul järgmise kuu viies päev. Töötajale tuleb iga palgamakse kohta anda palgalipik.
Korrektseks palgaarvestuseks vajab raamatupidaja tavaliselt:
- töölepingut ja teavet kohaldatava kollektiivlepingu kohta;
- töötaja isiku-, maksu- ja kindlustusandmeid;
- tööaja arvestust;
- lisatasude ja hüvitiste aluseid;
- puhkuste ja puudumiste andmeid;
- teavet kehtivate kindlustuste kohta.
Tööandja kogub ja kinnitab lähteandmed. Fin-Est Accountingu teenused hõlmavad muu hulgas palgaarvestust ja finantshaldust, kuid tööandja peab ka teenuse sisseostmisel tagama, et vajalik teave jõuab õigel ajal palgaarvestusse.
Kontrollnimekiri töötaja palkamiseks Soomes: kohustuste kohta
- Määrake, kas inimene palgatakse Soome ettevõttesse või lähetatakse Eesti ettevõttest ajutiselt Soome.
- Kontrollige töötaja isikut, töötamisõigust ning võimaliku elamisloa tingimusi.
- Selgitage välja kohaldatav kollektiivleping ja selle palga- ning tööajanõuded.
- Hinnake tööandjate registrisse kandmise ja püsiva tegevuskoha küsimust.
- Tehke kindlaks töötaja maksu- ja sotsiaalkindlustusstaatus ning A1-tõendi vajadus.
- Sõlmige selge tööleping ja leppige vajaduse korral kokku katseaeg.
- Korraldage kohustuslikud kindlustused ning ennetav töötervishoid.
- Pange paika tööaja, puudumiste ja palgaarvestuse lähteandmete kogumine.
- Korraldage palga maksmine, palgalipikud ja Tulorekisteri aruandlus.
- Kontrollige enne esimest palgapäeva, et vastutajad, tähtajad ja andmevahetus oleksid kõigile selged.
Levinud vead on vale kollektiivlepingu kasutamine, liiga madal töötasu, A1-tõendi või töötamisõiguse kontrollimata jätmine, hilinenud Tulorekisteri aruanne ning töötaja käsitlemine alltöövõtjana olukorras, kus töö vastab tegelikult töösuhte tunnustele. Ehitussektoris lisandub vajadus pöörata erilist tähelepanu tööohutusele ja täpsetele tööajaandmetele.
Millal kaasata Fin-Est Accounting?
Fin-Est Accounting aitab Uusimaa ettevõtteid raamatupidamise, majandusaasta aruannete, finantshalduse ja palgaarvestusega. Teenuste hulka kuuluvad ka müügiarved ja nõuded, ostuarvete haldus ning makseliiklus ja pangaasjad. Igal kliendil on isiklik raamatupidaja ning meeskonnal on ehitussektori raamatupidamise kogemus.
Fin-Est Accountingu Helsingi meeskond teenindab kliente eesti, soome ja inglise keeles. Vajaduse korral saab koostöö hõlmata töölepingute ja tööandja kohustuste ülevaatamist, tööandja registreerimise korraldamist, palgaarvestusprotsessi ülesehitamist, maksuküsimuste käsitlemist ning ametlikel allikatel põhinevaid kontrolle. Piiriüleste küsimuste kohta saab koostada ka ingliskeelse kokkuvõtte.
Kui plaanite palgata esimese töötaja, lähetada Eesti ettevõtte töötajaid Soome või korrastada olemasolevat palgaarvestust, võtke Fin-Est Accountinguga ühendust.