Kui Eesti ettevõte teeb Soomes ehitus-, paigaldus- või teenustöid, võib ta kokku puutuda mõistega tilaajavastuu. See tähendab tellija kohustust kontrollida enne lepingu sõlmimist oma lepingupartneri kohta seaduses nõutud taustaandmeid.
Kontrollikohustus puudutab eelkõige alltöövõttu ja renditööjõu kasutamist. Selle eesmärk on toetada ettevõtete ausat konkurentsi ja töötingimuste järgimist ning anda tellijale võimalus hinnata, kas lepingupartner täidab oma seaduslikke kohustusi.
Mis on tilaajavastuu ja miks on see ettevõtjale oluline?
Soome tilaajavastuulaki ehk tellija vastutuse seadus kohustab tellijat hankima lepingupartneri kohta kindlad tõendid ja selgitused. Seadus võeti vastu 22. detsembril 2006 ja jõustus 1. jaanuaril 2007.
Kontrollikohustus ei tähenda, et tellija võtab üle alltöövõtja või renditööjõudu pakkuva ettevõtte tööandjakohustused. Tellija ülesanne on hankida nõutud andmed õigel ajal, kontrollida nende ajakohasust ja säilitada dokumendid.
Tüüpilised olukorrad on näiteks järgmised:
- Eesti osaühing teeb Uusimaal ehitustöid ja tellib osa tööst teiselt ettevõttelt.
- Soome ettevõte kasutab Eesti ettevõtte pakutavat renditööjõudu.
- Ehituse peatöövõtja sõlmib töö tegemiseks lepinguid mitme alltöövõtjaga.
Eestis ei ole üldist valdkondadeülest lepingupartneri taustakontrolli seadust nagu Soome tilaajavastuulaki, kuid ehituses kehtib peatöövõtja vastutus alltöövõtja maksmata töötasu eest. Seetõttu ei pruugi Eesti ettevõtjale Soome ennetav kontrollikohustus varasemast tuttav olla.
Kellele ja millal tilaajavastuu kehtib?
Seadus võib kohalduda nii Soomes kui ka välismaal registreeritud ettevõttele. Määrav ei ole üksnes ettevõtte registreerimisriik, vaid tellija roll, lepingu sisu ja töö tegemise koht.
Kontrollikohustus tekib üldjuhul järgmistes olukordades:
- Renditööjõud: ühe või mitme renditöötaja töö kestab kokku üle 10 tööpäeva.
- Alltöövõtt: alltöövõtulepingu väärtus on vähemalt 9000 eurot ilma käibemaksuta.
Piirmäära ei saa vältida sellega, et üks terviklik töö jagatakse mitmeks väikeseks lepinguks. Kui lepingud järgnevad üksteisele katkestuseta või ainult lühikeste vahedega, arvestatakse nende kestust või väärtust koos.
Alltöövõtu puhul peab töö seostuma tellija tavapärase tegevusega ning alltöövõtja töötaja peab töötama tellija tööruumides või Soomes asuvas töökohas. Ehitusvaldkonnas on kohaldamisala laiem.
Ehitusvaldkonna eripära
Ehituses kohaldub tilaajavastuu ka tellijana tegutsevale arendajale ning ühisel töökohal lepinguahela eri tasanditel töö tellijatele. See ei kaota siiski väikeste lepingute seaduslikke piirmäärasid.
Tilaajavastuu kõrval on ehituses eraldi maksuaruandluse kohustused. Ühise ehitusplatsi peatöövõtja või muu peamine elluviija esitab Soome maksuametile töötajate andmed kord kuus, kui ehitusprojekti koguväärtus ületab 15 000 eurot ilma käibemaksuta. Ehitustöö tellija esitab lepinguandmed siis, kui üksiku lepingu väärtus ületab 15 000 eurot ilma käibemaksuta. Neid kohustusi ei tohiks segi ajada tilaajavastuu kontrolliga.
Soome lähetatud töötajad
Eestist ajutiselt Soome tööle saadetud töötajatele tuleb tagada Soomes kohaldatavad minimaalsed töötingimused. Täpsed palga-, sotsiaalkindlustus-, kindlustus-, teavitamis- ja loakohustused sõltuvad töötaja ning tööandja olukorrast. Need nõuded on tilaajavastuu kõrval eraldi õiguslik teema.
Milliseid dokumente peab tellija kontrollima?
Tellija peab üldjuhul hankima nõutud selgitused enne lepingu sõlmimist. Välisriigi ettevõtte puhul tuleb esitada samaväärsed andmed ettevõtte asukohariigi õigusaktide alusel.
Kontroll hõlmab järgmisi andmeid ja dokumente:
- teave selle kohta, kas ettevõte on kantud Soome ettemaksuregistrisse (ennakkoperintärekisteri), tööandjaregistrisse ja käibemaksukohustuslaste registrisse;
- äriregistri väljavõte (kaupparekisteriote) või sellele vastavad andmed;
- selgitus maksude tasumise kohta;
- tõend töötajate pensionikindlustuse sõlmimise ja pensionikindlustusmaksete tasumise kohta või maksekokkuleppe olemasolu;
- selgitus kohaldatava kollektiivlepingu või peamiste töötingimuste kohta;
- selgitus töötervishoiu korraldamise kohta;
- ehitustööde puhul tõend tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kohta.
Dokumendid ei tohi lepingu sõlmimise ajal olla vanemad kui kolm kuud. Tellija peab neid säilitama vähemalt kaks aastat pärast lepingus kokku lepitud töö lõppu.
Kui leping kestab üle 12 kuu, peab lepingupartner esitama maksude tasumist ja pensionikindlustust puudutavad ajakohased andmed iga 12 kuu järel. Andmete kogumist ja ajakohastamist võib lihtsustada näiteks Eesti ettevõtetele pakutav Luotettava Kumppani teenus, kuid teenuse kasutamine ei asenda tellija vastutust kontrolli tegemise eest.
Kuidas tilaajavastuu kontroll praktikas korraldada?
Selge ja korduv tööprotsess aitab vältida seda, et mõni tõend jääb küsimata või dokument kaob pärast töö algust.
- Määra lepingu liik ja ulatus. Selgita välja, kas tegemist on alltöövõtu või renditööjõuga ning kas seaduse piirmäär ületatakse.
- Küsi dokumendid enne lepingu sõlmimist. Ära lükka kontrolli töö alustamise järel tehtavaks formaalsuseks.
- Kontrolli andmeid. Võrdle ettevõtte nime, registrikoodi, kuupäevi ja dokumentide sisu lepingus olevate andmetega.
- Talleta kontrolli tulemus. Säilita tõendid viisil, mis võimaldab need hiljem kiiresti leida.
- Uuenda pika lepingu andmeid. Üle 12 kuu kestva lepingu puhul jälgi maksude ja pensionikindlustuse andmete iga-aastast uuendamist.
Levinud vead
- Dokumendid küsitakse alles pärast lepingu sõlmimist või töö alustamist.
- Mitut järjestikust lepingut käsitletakse eraldi, kuigi nende väärtus või kestus tuleb kokku arvestada.
- Välisriigi ettevõtte puhul eeldatakse, et ainult koduriigi tavapärasest registriväljavõttest piisab.
- Tõendite kuupäevi ei kontrollita või üle kolme kuu vanuseid dokumente peetakse automaatselt sobivaks.
- Dokumente ei säilitata ning kontrolli tegemist pole hiljem võimalik tõendada.
- Tilaajavastuu aetakse segi lähetatud töötajate või ehitusala maksuaruandluse kohustustega.
Alates 2026. aasta algusest kontrollib tilaajavastuu nõuete täitmist Soome Loa- ja Järelevalveamet (Lupa- ja valvontavirasto). 2025. aastal tehti 1306 tilaajavastuu kontrolli, mistõttu tasub dokumentide haldamist käsitleda tavapärase lepinguprotsessi osana.
Rikkumistasud alates 1. septembrist 2024:
| Rikkumistasu liik | Summa |
|---|---|
| Tavaline rikkumistasu (laiminlyöntimaksu) | 2440–24 420 eurot |
| Suurendatud rikkumistasu (korotettu laiminlyöntimaksu) | 24 420–79 380 eurot |
Tavaline rikkumistasu võib järgneda siis, kui tellija jätab nõutud kontrolli tegemata. Suurendatud tasu võib tulla kõne alla näiteks siis, kui leping sõlmitakse ärikeelu all oleva isiku või ettevõttega või kui tellija pidi teadma, et lepingupartner ei kavatse oma seaduslikke maksekohustusi täita.
Millal tasub kaasata raamatupidaja?
Soomes tegutseval Eesti ettevõttel tuleb sageli hallata korraga raamatupidamist, palgaarvestust, lepinguid ja mitut liiki ametlikke dokumente. Raamatupidaja saab aidata hoida ettevõtte raamatupidamise ja palgaarvestuse korrastatuna, kuid tilaajavastuu kontrolli õiguslik vastutus jääb tellijale.
Fin-Est Accounting pakub ettevõtjatele raamatupidamis-, palgaarvestus- ja finantsjuhtimisteenuseid ning tunneb ehitusvaldkonna raamatupidamise eripärasid. Igal kliendil on oma raamatupidaja, kellega saab ettevõtte vajadused personaalselt läbi arutada.
Kui soovid paremat ülevaadet osaühingu raamatupidamisest või vajad Soomes tegutsevale ettevõttele personaalsemat raamatupidamisteenust, tutvu Fin-Est Accountingu teenustega ja võta ühendust.