Käibemaks Soome ja Eesti vahel: praktiline juhend ettevõtjale

Sissejuhatus: millal muutub käibemaks piiriüleses tehingus oluliseks?

Kui ettevõte müüb kaupu või teenuseid Soome ja Eesti vahel, tuleb peaaegu iga tehingu puhul hinnata, millises riigis käive tekib ja kes peab käibemaksu deklareerima. Vastust mõjutavad muu hulgas kauba liikumine, teenuse liik ning see, kas ostja on ettevõte või eraisik.

See juhend on mõeldud Soome ja Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omanikele. Eesmärk on aidata enne arve väljastamist läbi mõelda peamised küsimused, mitte asendada konkreetse tehingu maksuanalüüsi.

Fin-Est Accounting pakub kliendikeskset ja terviklikku raamatupidamis- ning finantshaldusteenust. Ettevõttel on ehitusvaldkonna raamatupidamise eriteadmised ja igal kliendil isiklik raamatupidaja.

Põhimõtted: kuidas toimib EL-i sisene käibemaks Soome ja Eesti vahel?

Soome ja Eesti kuuluvad Euroopa Liidu ühisesse käibemaksusüsteemi. Riikide reeglid põhinevad EL-i raamistikul, kuid maksumäärad, registreerimiskohustus ja osa praktilisi nõudeid on riigiti erinevad. B2C e-kaubanduse tehingute deklareerimiseks võib tingimuste täitmisel kasutada EL-i OSS-erikorda.

2026. aasta seisuga on Soome üldine käibemaksumäär 25,5%. Lisaks kehtivad 13,5% vähendatud määr ning ajalehtedele ja ajakirjadele 10% määr. Eestis on käibemaksumäärad 24%, 13%, 9% ja 0%. Konkreetne määr sõltub alati kaubast või teenusest ja tehingu toimumise ajast.

Piiriülese tehingu hindamisel on oluline meeles pidada järgmist:

• kaupade ja teenuste maksustamise reeglid on erinevad;
• kaupade puhul mõjutavad tulemust nende tegelik lähte- ja sihtriik;
• teenuste puhul on olulised ostja staatus, asukoht ja teenuse liik;
• maksustamise riik ei ole tingimata sama mis müüja asukohariik;
• käibemaksukohustus ja registreerimiskohustus ei tähenda alati sama asja.

Millal tekib käibemaksukohustus Soomes ja millal Eestis?

Käibemaksukäsitlus sõltub konkreetsest tehingust. Tüüpilised olukorrad on järgmised:

• Kaup liigub Eesti ja Soome vahel. Kui Eesti ettevõte müüb kauba Soome ettevõttele ja kaup transporditakse Soome, võib müüjal olla ühendusesisene kaubatarne ning ostjal ühendusesisene soetamine Soomes.
• Teenus osutatakse teise riigi ettevõttele. Paljude B2B-teenuste puhul on maksustamise koht ostja asukohariik ning ostja arvestab käibemaksu pöördmaksustamise korras.
• Teenus on seotud kindla kinnisasjaga. Soomes asuva kinnisasjaga otseselt seotud teenuse maksustamise koht on üldjuhul Soome, olenemata teenuseosutaja asukohast.
• Teenus osutatakse eraisikule. B2C-teenuste üldreegel lähtub müüja asukohast, kuid paljudele teenustele kehtivad erandid.

Teises riigis püsiva tegevuskoha puudumine ei välista kõiki sealseid käibemaksukohustusi. Samas ei nõua iga piiriülene tehing automaatselt mõlemas riigis registreerimist. Enne arve koostamist tuleb määrata tehingu liik, käibe tekkimise koht ja maksu tasumise eest vastutav pool.

Kaupade käibemaks Soome ja Eesti vahel

Kui kaup liigub füüsiliselt ühest liikmesriigist teise, tuleb esmalt eristada B2B- ja B2C-müüki.

B2B-kaubandus ehk müük ettevõttele

Soome ja Eesti vahel liikuv kaup võib olla müüja jaoks 0% määraga ühendusesisene kaubatarne, kui kõik selleks vajalikud tingimused on täidetud. Muu hulgas peavad kaup tegelikult liikuma teise liikmesriiki, ostjal peab olema kehtiv teise liikmesriigi käibemaksukohustuslase number ning müüjal peavad olema nõuetekohane arve ja tehingut tõendavad dokumendid. Müük tuleb kajastada käibedeklaratsioonis ja nõutud juhul ühendusesisese käibe aruandes.

Ostja kajastab tehingu oma riigis ühendusesisese soetamisena. Poolte käibemaksunumbrite kehtivust saab kontrollida VIES-süsteemist. Kontrolli tulemus tasub säilitada koos tehingu dokumentidega.

B2C-kaubandus ehk müük tarbijale

Kui Soome veebikauplus saadab kauba Eesti tarbijale või vastupidi, rakenduvad EL-i kaugmüügi reeglid. Tingimustele vastava ühendusesisese kaupade kaugmüügi ning teatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste jaoks kehtib üks EL-i ülene 10 000 euro piirmäär.

Piirmäära saab kohaldada ainult kindlatel tingimustel, muu hulgas siis, kui müüja on asutatud ainult ühes liikmesriigis ja tal ei ole teises liikmesriigis püsivat tegevuskohta. Piirmäära ületamisel tuleb rakendada tarbija sihtriigi käibemaksu. Müüja võib kasutada OSS-erikorda või täita kohustuse sihtriigis registreerimise kaudu. Ladu teises riigis või keerukam logistikaahel võib käsitlust muuta ja vajab eraldi hindamist.

Teenuste käibemaks: B2B ja B2C

Teenuste maksustamisel on esimene küsimus, kas ostja tegutseb ettevõtjana või tarbijana.

B2B ehk teenus ettevõttele

Üldreegli järgi maksustatakse ettevõttele osutatav teenus riigis, kus ärikliendil on tegevuskoht. Näiteks kui Eesti IT-ettevõte osutab Soome ettevõttele kaugkonsultatsiooni, väljastab Eesti müüja üldjuhul arve ilma Eesti käibemaksuta ning Soome ostja arvestab maksu pöördmaksustamise korras.

Sama üldreegel kehtib tavapärase raamatupidamisteenuse puhul: Soome teenuseosutaja müük Eesti ärikliendile maksustatakse üldjuhul kliendi asukohariigis. Ainuüksi seos Soomes toimuva projektiga ei muuda automaatselt teenuse maksustamise kohta.

B2C ehk teenus tarbijale

Tarbijale osutatava teenuse üldine maksustamise koht on teenuseosutaja asukohariik. Erandid võivad puudutada näiteks kinnisasjaga seotud teenuseid, üritustele sissepääsu, elektroonilisi teenuseid ja transpordivahendi lühiajalist renti.

Soomes asuva kinnisasjaga otseselt seotud teenus maksustatakse üldjuhul Soomes ka siis, kui teenuseosutaja on Eestis. Teenuse täpne sisu tuleb siiski alati üle vaadata, sest kõik ehitusprojektiga seotud nõustamis- või haldusteenused ei pruugi olla kinnisasjaga piisavalt otseselt seotud.

Pöördmaksustamine Soome ja Eesti vahelistes tehingutes

Pöördmaksustamine tähendab, et müüja ei lisa arvele käibemaksu ning ostja arvutab ja deklareerib maksu oma riigis. Seda kasutatakse sageli teise liikmesriigi ettevõttele osutatavate B2B-teenuste puhul, kuid kohaldamine sõltub tehingust ja osapoolte staatusest.

Soome ehitussektori pöördmaksustamine on eraldi riigisisene reegel. Seda saab rakendada ainult siis, kui:

• müüakse tingimustele vastavat ehitusteenust või ehitusteenuse jaoks tööjõudu;
• ostja müüb ehitusteenuseid või rendib ehitustööks tööjõudu muul kui juhuslikul alusel või müüb teenuse edasi tingimustele vastavas ahelas;
• tehing vastab ka ülejäänud Soome käibemaksureeglitele.

Seega ei piisa pöördmaksustamiseks üksnes sellest, et Eesti alltöövõtja töötab Soomes asuval ehitusobjektil. Müüja peab kontrollima nii teenuse sisu kui ka ostja staatust. Täpsemat praktilist käsitlust selgitab artikkel Käänteinen ALV rakennusalalla – käytännön opas laskuttajalle.

Kui pöördmaksustamist kohaldatakse, märgitakse arvele ostja käibemaksukohustuslase number ja tekst „reverse charge“. Soome ehitussektori pöördmaksustamise arvel tuleb näidata ka ostja maksukohustuse alus, näiteks viide Soome käibemaksuseaduse §-le 8c.

Millal tuleb registreeruda käibemaksukohustuslaseks?

Riigisisene väikeettevõtja piirmäär ei ole universaalne erand kõigile piiriülestele tehingutele.

• Soomes on väikeettevõtja käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär 20 000 eurot. Ettevõte ei pea selle reegli alusel registreeruma, kui tingimused on täidetud ning käive ei ületa 20 000 eurot ei jooksval ega eelmisel kalendriaastal.
• Eestis tekib registreerimiskohustus üldjuhul siis, kui Eestis tekkiva arvestatava käibe summa ületab kalendriaasta algusest 40 000 eurot.
• Mõlemas riigis võib tingimuste täitmisel registreeruda ka vabatahtlikult.

Piiriüleses olukorras tuleb lisaks hinnata, kas ettevõttel on teises riigis püsiv tegevuskoht, kas ta teeb seal kohalikku maksustatavat müüki, kas ostja saab rakendada pöördmaksustamist ning kas kasutatakse OSS-i või piiriülest väikeettevõtete erikorda.

Eesti ettevõttel tasub võimalikku Soome registreerimist eraldi kontrollida näiteks siis, kui:

• ettevõttel on Soomes püsiv tegevuskoht või kaupade ladu, millest tehakse kohalikke müüke;
• ettevõte osutab Soomes kohapeal maksustatavaid teenuseid eraisikutele;
• müük ei kuulu pöördmaksustamise alla;
• B2C-kaugmüügi kohustust ei täideta OSS-erikorra kaudu.

Sama loogika kehtib Soome ettevõtte tegevusele Eestis. Ladu, korduvad kohalikud projektid või müük Eesti tarbijatele on põhjused registreerimisvajadust kontrollida, kuid ükski neist ei anna ilma tehingu asjaoludeta automaatset vastust.

Arve nõuded piiriüleses kaubanduses

Piiriülese B2B-arve puhul tuleb kontrollida vähemalt järgmisi andmeid:

• arve väljastamise kuupäev ja kordumatu järjekorranumber;
• müüja ja ostja täielik nimi ning aadress;
• müüja käibemaksukohustuslase number;
• ostja käibemaksukohustuslase number, kui ostja vastutab maksu tasumise eest või tegemist on ühendusesisese kaubatarnega;
• kauba kogus ja nimetus või teenuse laad ja ulatus;
• tarne või teenuse osutamise kuupäev, kui see erineb arve kuupäevast;
• ühikuhind, maksustatav väärtus, kohaldatav määr ja maksusumma, kui tehing on müüja poolt maksustatav;
• maksuvabastuse või pöördmaksustamise kohta nõutud märge.

Pöördmaksustamise korral ei näidata arvel müüja poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu, vaid lisatakse märge „reverse charge“. Seadusesätte viide ei ole iga EL-i pöördmaksustamise arve puhul üldine kohustus, kuid mõnes erikorras, sealhulgas Soome ehitussektori pöördmaksustamisel, tuleb märkida ostja maksukohustuse alus.

B2C-arvete nõuded sõltuvad tehingust ja riigi reeglitest. Kõigi tarbijatehingute kohta ei pea väljastama samasugust täielikku käibemaksuarvet ning lihtsustatud arvetele võivad kehtida eraldi nõuded.

Deklareerimine ja aruandlus

Piiriülesed tehingud võivad kajastuda nii käibedeklaratsioonis kui ka ühendusesisese käibe aruandes.

• Soomes registreeritud ettevõte deklareerib tehingud Soome maksuhaldurile oma maksustamisperioodi ja kehtivate tähtaegade järgi.
• Eestis on käibemaksu maksustamisperiood üks kalendrikuu. Käibedeklaratsioon ja ühendusesisese käibe aruanne esitatakse üldjuhul maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.
• Ühendusesisese kaubatarne ja teatavate B2B-teenuste puhul tuleb esitada vastaspoole käibemaksunumber ning tehingu väärtus nõutud aruandes.
• OSS-erikorra kaudu deklareeritavad tehingud ei kuulu samal viisil tavapärase riigisisese käibedeklaratsiooni alla.

Ettevõte peab eristama, millises riigis ja millisel vormil tehing kajastatakse. Sama arve võib mõjutada müüja ja ostja aruandlust erinevalt.

Dokumendid, mida tasub säilitada

Käibemaksukäsitlus peab olema dokumentide põhjal kontrollitav. Säilitada tasub vähemalt:

• arved, millel on tehingule vastavad käibemaksumärked;
• transpordidokumendid, nagu saatelehed, veokirjad ja kättetoimetamise kinnitused;
• lepingud ja tellimuskinnitused, millest selguvad teenuse või tarne sisu ja toimumiskoht;
• VIES-kontrolli tulemus, mis näitab, millal ostja käibemaksunumbrit kontrolliti;
• maksekinnitused ja ettemaksetega seotud dokumendid.

Ükski dokument ei lahenda maksukäsitlust eraldi võetuna. Näiteks kehtiv käibemaksunumber ei tõenda iseenesest, et kaup liikus teise liikmesriiki. Dokumente tuleb säilitada Soome või Eesti kehtivate tähtaegade järgi.

Praktiline kontrollnimekiri enne arve väljastamist

Enne Soome ja Eesti vahelise arve saatmist kontrollige järgmisi küsimusi:

1. Määrake tehingu liik. Kas müüte kaupa või teenust ning kas ostja on ettevõte või tarbija?
2. Selgitage välja maksustamise riik. Kust ja kuhu kaup liigub või milline teenuse osutamise koha reegel rakendub?
3. Kontrollige ostja staatust. Kas ostja käibemaksunumber on kehtiv ja kas ostja tegutseb tehingus ettevõtjana?
4. Valige õige maksustamisviis. Kas arvele lisatakse Soome või Eesti käibemaks, rakendatakse 0% määra või pöördmaksustamist?
5. Kontrollige arve andmeid. Kas kõik tavapärased andmed ja tehingule vajalikud erimärked on olemas?
6. Koguge tõendid. Kas kauba liikumine, teenuse sisu, ostja staatus ja makse on dokumenteeritud?
7. Määrake aruandlus. Millise riigi deklaratsioonil ja millises aruandes tuleb tehing kajastada?

Kui mõni vastus jääb ebaselgeks, tasub käsitlus üle kontrollida enne arve väljastamist, mitte alles deklaratsiooni koostamisel.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Spetsialisti abi võib olla vajalik, kui ettevõte alustab tegevust teises riigis, kasutab seal ladu, teeb korduvaid ehitus- või paigaldusprojekte, ületab asjakohase piirmäära või saab maksuhaldurilt lisateabe päringu. Nõu tasub küsida ka siis, kui tehing hõlmab korraga kaupa ja teenust või kui ostja staatus ei ole selge.

Fin-Est Accounting pakub raamatupidamise, finantshalduse, palgaarvestuse, arvelduse, ostu- ja müügireskontro ning makseliikluse teenuseid. Ehitusvaldkonna ettevõtetele on abiks valdkonnaspetsiifilised raamatupidamisteadmised ja isiklik raamatupidaja.

Kui soovite arutada oma ettevõtte Soome ja Eesti vahelisi tehinguid, võite leppida kokku lühikese kaardistuskõne või saata oma olukorra kirjelduse. Arutelu põhjal saab otsustada, kas vajate jooksvat koostööd või ühekordset nõustamist. Lisateavet leiate Fin-Est Accountingu teenuste lehelt ja eestikeelselt lehelt fin-est.eu/avaleht. Ühendust saab võtta eesti või soome keeles.