Dividendide maksustamine Soomes: mida peab teadma Eesti ja Soome ettevõtja

Dividendide maksustamine Soomes sõltub sellest, milline äriühing dividendi maksab, kes on saaja ning kus ta on maksuresident. Noteeritud ja noteerimata äriühingu dividende käsitletakse erinevalt. Piiriüleses olukorras lisanduvad Soome ja Eesti reeglid, maksuleping ning dokumentide esitamise nõuded.

Allpool toodud määrad ja piirmäärad kehtivad 2026. aastal. Maksureeglid võivad muutuda ning konkreetne tulemus sõltub alati ettevõtte ja omaniku olukorrast.

Millest dividendide maksustamine Soomes sõltub?

Enne arvutuste tegemist tuleb selgeks teha vähemalt järgmised asjaolud:

• kas dividendi maksab noteeritud või noteerimata äriühing;
• kas saaja on füüsiline või juriidiline isik;
• kas saaja on Soome maksuresident või mitteresident;
• kui suur on saaja osalus dividendi maksvas äriühingus;
• milline on noteerimata äriühingu netovara ja aktsiate matemaatiline väärtus;
• kui suur on dividend võrreldes 8% piiriga ning füüsilise isiku puhul 150 000 euro piirmääraga;
• kas maksulepingu või maksuvabastuse tingimused ja dokumentatsioon on täidetud.

Seetõttu ei piisa üksnes dividendi summa teadmisest. Sama suur väljamakse võib eri saajate puhul kaasa tuua erineva maksukäsitluse.

Millal võib Soome äriühing dividendi maksta?

Dividendi jaotamine peab põhinema viimasel kinnitatud majandusaasta aruandel. Kui aruande auditeerimine on kohustuslik, peab jaotamise aluseks olev aruanne olema auditeeritud. Arvesse tuleb võtta ka pärast aruande koostamist toimunud olulisi muutusi.

Enne otsust tuleb kontrollida kahte põhitingimust:

1. Äriühingul on piisavalt jaotuskõlblikku vaba omakapitali.
2. Väljamakse ei muuda äriühingut maksejõuetuks ega süvenda olemasolevat maksejõuetust.

Tavaliselt teeb juhatus kasumi jaotamise ettepaneku ning üldkoosolek otsustab dividendi maksmise. Otsuses määratakse dividendi suurus ja väljamakse viis. Kui eraldi väljamaksekuupäeva ei määrata, loetakse dividend üldjuhul saajale kättesaadavaks üldkoosoleku otsuse päeval.

Jaotuskõlbliku omakapitali olemasolu ei tähenda automaatselt, et kogu summa võib välja maksta. Maksevõime tuleb üle hinnata vahetult enne otsust. Ebaseaduslikult jaotatud vahendid võivad kuuluda tagastamisele.

Noteeritud äriühingu dividendid Soome residendist eraisikule

Kui Soome maksuresidendist füüsiline isik saab dividendi noteeritud äriühingult, on üldjuhul:

• 85% dividendist maksustatav kapitalitulu;
• 15% dividendist maksuvaba;
• väljamaksel kinnipeetav ettemaks 25,5%.

Kapitalitulu maksumäär on kuni 30 000 euro ulatuses 30% ja seda ületavalt osalt 34%. Tegelik lõplik maks sõltub saaja kogu aasta kapitalitulust ja mahaarvamistest.

Noteerimata äriühingu dividendid Soome residendist eraisikule

Noteerimata äriühingu dividendi maksustamisel on keskne aktsiate matemaatiline väärtus. See leitakse üldjuhul äriühingu varade ja kohustuste vahe jagamisel aktsiate arvuga. Omaniku dividendiga võrreldakse temale kuuluvate aktsiate matemaatilist väärtust.

Kuni 8% matemaatilisest väärtusest

Kui dividend jääb 8% piiresse, sõltub maksustamine ka 150 000 euro piirmäärast:

• kuni 150 000 euro suurusest osast on 25% maksustatav kapitalitulu ja 75% maksuvaba;
• 150 000 eurot ületavast osast on 85% maksustatav kapitalitulu ja 15% maksuvaba.

150 000 euro piirmäär on isikupõhine. Selle arvestamisel liidetakse füüsilise isiku samal aastal eri noteerimata äriühingutelt saadud tingimustele vastavad dividendid.

Üle 8% matemaatilisest väärtusest

Matemaatilisest väärtusest 8% ületavast dividendiosast on:

• 75% maksustatav teenitud tuluna;
• 25% maksuvaba.

Noteerimata äriühing peab üldjuhul kinni 7,5% kuni 150 000 euro suuruselt dividendilt ning 28% seda ületavalt osalt. Kinnipeetud summa ei pruugi võrduda lõpliku maksuga.

Kas dividendi saab eraisik või äriühing?

Saaja õiguslik vorm muudab maksukäsitlust oluliselt. Eraisikule kohaldatakse eespool kirjeldatud kapitalitulu ja teenitud tulu reegleid. Äriühingutevahelise dividendi puhul tuleb kontrollida muu hulgas mõlema äriühingu liiki, asukohariiki ja osaluse suurust.

Ühelt Soome noteerimata äriühingult teisele Soome noteerimata äriühingule makstav dividend on üldjuhul maksuvaba. Seevastu juhul, kui noteerimata Soome äriühing saab dividendi noteeritud äriühingult ja tema osalus jääb alla 10%, on saadud dividend üldjuhul täielikult maksustatav. Piiriüleste ja erandlike juhtumite puhul tuleb tingimused eraldi üle kontrollida.

Dividend või palk?

Omanik-juhi jaoks ei ole palk ja dividend omavahel lihtsalt vahetatavad. Valikut mõjutavad muu hulgas:

• äriühingu tulemus, vaba omakapital ja maksevõime;
• omaniku muu teenitud tulu ja kapitalitulu;
• palgaga seotud tööandja kulud;
• pensioni- ja sotsiaalkaitse vajadus;
• noteerimata äriühingu aktsiate matemaatiline väärtus;
• omaniku maksuresidentsus ja võimalik piiriülene olukord.

Dividend ei tekita palgaga samu pensioni- ega sotsiaalkaitseõigusi. Palga ja dividendi sobiv kombinatsioon tuleb seetõttu hinnata ettevõtte tegelike arvude ning omaniku olukorra põhjal, mitte üksnes ühe maksumäära järgi.

Soome dividend Eesti residendile

Kui Soome äriühing maksab dividendi Eesti maksuresidendile, tuleb eristada füüsilist isikut ja Eesti äriühingut. Samuti tuleb enne väljamakset kontrollida maksulepingu või võimaliku maksuvabastuse tingimusi.

Soome üldine allikamaksumäär mitteresidendist füüsilisele isikule makstavalt dividendilt on 30%. Teatud esindajakontol hoitavate noteeritud aktsiate puhul võib määr olla 35%, kui saaja kohta puuduvad nõutavad andmed. See ei ole aga kõigi mitteresidentide üldmäär.

Soome ja Eesti maksulepingu 2026. aasta määrad ei piirdu ühe 15% määraga:

• portfellidividendi puhul on lepingu määr üldjuhul 15%;
• äriühingust saaja kvalifitseeruva otseinvesteeringu puhul võib määr olla 5%, kui saaja omab vähemalt 25% dividendi maksva äriühingu kapitalist;
• tingimustele vastava ELi emaettevõtja puhul võib Soome allikamaks olla 0%.

Soodusmäär ega maksuvabastus ei rakendu pelgalt sellepärast, et saaja asub Eestis. Saaja, osalus, tegeliku kasusaaja staatus ja residentsus peavad olema tõendatud. Täpsemad mitteresidendile maksmise põhimõtted on esitatud Soome maksuameti juhendis.

Eesti residendist füüsiline isik

Eesti maksuresident deklareerib välisriigist saadud dividendi ka Eestis. Kui dividendilt on Soomes maks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumilt on tulumaks tasutud, deklareeritakse dividend Eestis üldjuhul maksuvaba välisriigi tuluna tabelis 8.8. Tõendid tasutud või kinnipeetud maksu kohta tuleb säilitada.

Kui maksu ei ole dividendilt kinni peetud ega selle aluseks olevalt kasumilt tasutud, deklareeritakse tulu üldjuhul tabelis 8.1 ning sellelt võib Eestis tekkida tulumaksukohustus.

Eesti äriühing

Eesti äriühingu puhul ei käsitleta välisdividendi eraisiku aastadeklaratsiooni reeglite järgi. Välisriigist saadud dividend, välismaal tasutud maks ja dividendi võimalik hilisem edasijaotamine kajastatakse kohaldatavate TSD lisa 7 reeglite järgi. Maksuvaba edasijaotamine sõltub muu hulgas osaluse suurusest, varasema maksustamise tingimustest ja tõenditest.

Kui Soomes on maksu kinni peetud rohkem, kui maksuleping lubab, saab mitteresidendist füüsiline isik üldjuhul taotleda tagastust kolme aasta jooksul pärast kinnipidamisaasta lõppu. Tagastatav summa peab olema vähemalt 10 eurot. Menetluse kohta leiab teavet Soome maksuameti lehelt.

Otsus, väljamakse ja deklareerimine

Dividendide korrektne menetlus aitab vältida olukorda, kus raamatupidamisandmed, üldkoosoleku otsus ja tegelik makse omavahel ei ühti.

Praktiline tegevuskäik

1. Koostage ja kinnitage jaotamise aluseks olev majandusaasta aruanne.
2. Kontrollige vaba omakapitali, maksevõimet ja pärast aruandekuupäeva toimunud olulisi muutusi.
3. Juhatus koostab kasumi jaotamise ettepaneku.
4. Üldkoosolek teeb dividendide kohta otsuse ning määrab summa ja väljamakse aja.
5. Kontrollige saajate andmeid, residentsust, osalusi ja kohaldatavat kinnipidamismäära.
6. Tehke väljamakse ning kajastage kinnipeetud maks korrektselt.
7. Esitage Soomes kinnipeetud maksu kohta omaalgatusliku maksu deklaratsioon ja tasuge maks kohaldatava tähtaja jooksul.
8. Esitage dividendide aastadeklaratsioon üldjuhul väljamaksele järgneva aasta jaanuari lõpuks.

Oluliste dokumentide hulka kuuluvad majandusaasta aruanne, kasumi jaotamise ettepanek, üldkoosoleku protokoll, osanike või aktsionäride andmed, maksekorraldus ning vajaduse korral residentsus- ja tegeliku kasusaaja tõendid. Noteerimata äriühingu puhul peab olema kontrollitav ka aktsiate matemaatilise väärtuse arvutus.

Levinud vead ja abi küsimine

Dividendide puhul tekivad probleemid sageli siis, kui otsus tehakse enne vajalike arvutuste ja dokumentide kontrollimist. Levinud vead on:

• dividend määratakse ilma ajakohase ja kinnitatud aruandlusliku aluseta;
• vaba omakapitali või maksevõimet hinnatakse valesti;
• 8% ja 150 000 euro piirmäära rakendatakse kogu äriühingule, mitte konkreetse omaniku aktsiatele ja dividendidele;
• mitteresidendi puhul eeldatakse automaatselt 15% maksulepingumäära;
• Soomes kinnipeetud maksu järel jäetakse Eesti deklareerimiskohustus kontrollimata;
• palka ja dividendi võrreldakse ilma sotsiaalkaitset, muid tulusid ja ettevõtte finantsseisu arvestamata.

Juhtum tasub enne väljamakset spetsialistiga läbi vaadata, kui omanik on kolinud Soome ja Eesti vahel, saaja on teise riigi äriühing, osalusstruktuur on keerukas, dividend on tavapärasest suurem või maksulepingu dokumentatsioon ei ole selge.

Fin-Est Accounting pakub Soome ja Eesti ettevõtjatele raamatupidamist, finantsaruandlust, palgaarvestust ning maksete ja reskontrote haldust. Ettevõte nõustab ka piiriülestes maksuküsimustes, aitab võrrelda palga- ja dividendistsenaariume, vormistada dividendide dokumente ning esitada deklaratsioone Soomes ja Eestis. Igal kliendil on isiklik raamatupidaja ning ettevõttel on kogemus ehitusvaldkonna raamatupidamisega.

Kui soovite enne dividendide otsust kontrollida arvutusi, dokumente ja deklareerimiskohustusi, võtke ühendust Fin-Est Accountinguga.